1 NUNAOIL-ip Inatsisartunut Folketingimullu ukiumoortumik nassuiaataa NUNAOIL   inatsisit   tunngavigalugit    ukiut   tamaasa   ingerlatseqatigiiffiup   ukiumi    gaangiuttumi ingerlatsisimanera    aamma    ukiuni    aggersuni    pilersaatai    pillugi    Inatsisartunut    Folketingimullu nassuiaateqartussaavoq. Naatsorsuutinik    saqqummiineq    pillugu    inatsisit    piumasaqaataannik    eqquutitsinermi    saniatigut NUNAOIL-ip   Ukiumoortumik   Nalunaarusiaa   2004   manna   aamma   tassaavoq   inatsisit   malillugit ukiumoortumik  Inatsisartunut  Folketingimullu  nassuiaasiaq.  Ataani  ukiumoortumik  nalunaarusiaq imaqarnersiorneqarpoq. 2004-mi ingerlatat angusallu Akuersissummut  Atammik-mut  atataillugu  immap  naqqanit  misiligutinik  katersanik  paasiniaaneq 2004-mi aallartippaat. Suliniummik tamatuminnga ingerlatsisup GEUS (Qallunaat Nunaanni Kalaallit Nunaannilu  Nunap  Sananeqaataanik  Misissuisoqarfik)  suleqatigalugu  ingerlappaa.  Paasiniaanerup inerneri misissoqqissaarneqassapput paasisanullu allanut ilanngullugit akuersissuteqarfiup pilersaarusiorne-qarsinnaassusaanik ataatsimoortumik naliliinermut ilaatinneqassallutik. 2004-mi  EnCana-p  aamma  NUNAOILip  sullissinissamik  isumaqatigiissut  ingerlateqqippaat,  taanna malillugu NUNAOIL EnCana-mik assigiinngitsutigut sullissinikuuvoq. 1.  april  2004  Aatsitassaqarnermut  Pisortaqarfik  nutaamik  neqeroortitsivoq  Kalaallit  Nunaata  kitaata imartaani immikkoortut sisamat neqeroortitsissutigineqarlutik. Qinnuteqarfissap naanerani, tassalu 1. oktober    2004,    imartani    pineqartuni    ujarlernissamik    qinnuteqaat    ataaseq    tiguneqarsimavoq. Qinnuteqartuuvoq EnCana. Kalaallit  Nunaanni  Aatsitassat  pillugit  Siunnersuisoqatigiit  akuersissutissatut  siunnersuut  Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu politikkikkut akuerisassatut inassuteqaatigaat. Akuersissutissaq akuerineqarpoq, ujarlerfissamillu tunniussineq Nuummi atsioqatigiinnermi pivoq 20. januar 2005. NUNAOILip   EnCana-llu   akuersissummit   piginneqataassutaat   tassaapput   12,5%   NUNAOILimut 87,5%-ilu  EnCana-mut.  NUNAOIL  ujarlernerup  nalaani  akiliinani  piginneqataavoq.  Akuersissut  8. oktober 2002 tunniunneqarpoq.
2 2004-mi   NUNAOIL   canadamiullu   uuliasioqatigiiffiat   EnCana   suleqatigiillutik   Kitaata   sineriaata avataani akuersissummut “Atammik”-mut atatillugu misissuinertik ingerlateqqippaat. 2004-mi   NUNAOILip    suliffeqarfik    immikkut   suliarinniffiusartoq    ØDS    aamma    TGS-NOPEC suleqatigalugit sajuppillatsitsisarluni misissuinernit paasissutissat mumillugit suliarinerat ingerlappaat. Periutsip tamatuma immap naqqani ujaqqat assigiinngitsut qularnaannerusumik immikkoortinnissaat periarfissaqalersittarpaa. 2004-mi  NUNAOILip  Davis  Strædemi  immap  naqqa  immikkoortukkaarlugu  assiliulerpaa,  paasis- sutissat    nammineq    pigisani    paasissutissallu    Geological    Survey    of    Canada    Atlantic-imeersut aallaavigalugit. Suliniut taanna aqqutigalugu Kalaallit Nunaata Canadallu akornanni immap naqqani immikkoortut   sananeqaataasa   paasisaqarfiginerat   annertunerulerpoq.   Siunertarineqarpoq   suliamut atatillugu GSCA-mik suleqateqarneq ukiuni aggersuni annertusarneqassasoq, sajuppillatsitsisarnernit paasisutissarsiat  tunngavigalugit  immap  naqqata  immikkoortuisa  ilaasa  assiliarinerat  kisiat  pinnagu aammali suliniutit allat ilaatinneqassallutik. 2005-imi DONG-ip NUNAOILillu isumaqatigiissut ingerlatiinnarpaat, taanna malillugu NUNAOILip ingerlatseqatigiiffiup    ingerlassaasa    ilai    ingerlassinnaavai    DONG-imiit    sulisunik    attartornikkut, DONG-illi namminersortunngornissaanut atatillugu pilersaarutit pissutigalugit NUNAOILip DONG- illu   akornanni   isumaqatigiissut   qaammammik   ataatsimik   periarfissiilluni   atorunnaarsinneqarsin- naavoq. Taamaattoq  NUNAOILip  allannguinermigut  ingerlassallu  aalajangersimasumut  sammivilernerisigut, ingerlatseqatigiiffiup piginnaasaasa Kalaallit Nunaannilu uuliamik gassimillu ujarlernermi immineri- saminik    inissisimanerata    inerisarnerat    ingerlatiinnissavaa.    Aammattaaq    1.    januar    2005-imiit atuutilersumik qullersaalluni pisortatut atorfik aningaasaqarnikkullu aqutsisutut atorfik 1. marts 2005- imiit aalajangersimasumik inuttalerneqarput. Ukiumi anguneqartut tassaapput amigartoorutit  7,4 mio. kr-nik  annertussuseqartut ukiullu naanerani imminerisamik  aningaasaatit  40  mio.  kr.-ullutik.  Ingerlatseqatigiiffiup  misissuinerit  ingerlassimasai tunngavigalugit angusat naammaginarput. Uuliamik  gassimilluunniit niuernikkut iluanaarutigineqarsinnaasumik nassaartoqarnissaata tungaanut NUNAOILip ilimagaa, ingerlatseqatigiiffik ajunaaruteqarfiulluni ingerlagallassasoq. Siunissami pilersaarutit aningaasalersornissaallu NUNAOILip ukiuni aggersuni qitiusumik suliassai tassaassapput: EnCana   suleqatigalugu   2005-imi   immap   naqqata   assilianerata,   suliamik   nalilersuinerup aamma akuersissuteqarfiup piaaffiulersinnaaneranik nalilersuinissaq siunertaralugu  
3 aningaasaqarnikkut   naatsorsuinerit   nanginneqarnissaat   pilersaarutaapput.   2005-imi   suliat akuersissuteqarfimmi suliat nanginneqarnissaat tunngavissaqarnersoq imaluunniit akuersissut utertinneqassanersoq   aalajangerniarlugu   atorneqassapput.   Nangitsoqassappat   piumasaqaa- taassaaq akuersissummik pigisaqartut ujarlerlutik qillerinermik ingerlatsinissaat. EnCana   suleqatigalugu   NUNAOILip   ilimagaa   2005-imi   ujarlernissamik   akuersissummik nutaamik  suliaqarnermut  nukiit  atorumaarlugit.   NUNAOILip  ilaatigut   akuersissuteqarfiup nutaap immikkuualuttortai ilanngullugit assiliorneq ingerlanniarpaa, paasissutissat pissarsiarineqarsinnaasut   tamaasa   ilanngussuullugit,   taakkununnga   ilaallutik   sajuppillatsit- silluni misissuinernit paasissutissat allanngorlugit suliarisat, nalilersuinerit aamma paasissutissanik nutaanik katersinissat pilersaarusiornerinut peqataanerit. 2005-imi  NUNAOILip  ingerlatseqatigiiffiup  Kitaani  Baffinip  Kangerliumarnganit  Kujataani Nunap Isuanut nunap immikkoortuini assiliornera nutartertiffiginiarpaa, nunap immikkoortuinik    paasinninnissaq    annertusarumallugu    ingerlatseqatigiiffiullu    siunissami nittarsaassinissaa pitsaasumik tunngavissaqartilerumallugu. NUNAOILip    nunap    immikkoortuini    immikkut    toqqakkani,    qaammataasiamiit    sajup- pillatsitsisarlunilu misissuinertigut immikkut ilimanaateqartuni, immap naqqanit misiligutinik katersinissaq   siunertaralugu   nutaamik   suliniuteqalernissamut   periarfissat   misissorniarpai. Suliniummi   siunertaavoq   immap   naqqanit   uuliamik   seerisoqarneranik   ilimagisaqarnerup uppernarsiniarnissaa. Tamatumani angusaqarluartoqarpat ujarlernermi nalorninartut annertuumik  annikillisarneqassapput,  aammalu  uuliasioqatigiiffinniit  sajuppillatsitsisarlunilu misissuisartoqatigiinniit annertuumik soqutiginnilerneq nassatarissallugu. 2004-mi NUNAOILip suliffeqarfik immikkut suliarinniffiusartoq ØDS aamma TGS-NOPEC suleqatigalugit   sajuppillatsitsisarluni   misissuinernit   paasissutissat   mumillugit   suliarinerat ingerlappaat. Periutsip tamatuma immap naqqani ujaqqat assigiinngitsut qularnaannerusumik immikkoortinnissaat    periarfissaqalersittarpaa.    2005-imi    NUNAOILip    annertunerusumik immikkut ittumik suliarinneqqinnissaq qanoq naapertuutsiginersoq naliliiffigissavaa. 2005-imi    NUNAOILip    Aatsitassaqarnermut    Pisortaqarfik    aamma    sajuppillatsitsisarluni ingerlatsivik TGS-NOPEC suleqatigalugit sajuppillatsitsisarluni paasissutissanik amerlanernik katersineq  ingerlanniarpaa.  Annermik  sammineqassapput  Qeqettarsuup  Nuussuullu  kitaata imartai,   taakkua   tassaasinnaammata   tullianik   neqeroortitsinermut   ilaatinneqartut.   Aamma Nunap    Isuata    eqqaa    ujarlerfissatut    soqutiginaateqarpoq,    kisiannili    aatsaat    piffissami ungasinnerulaartumi uuliasioqatigiiffinnut ammaanneqarnissaa ilimanarluni. Ingerlatsinermini amigartoortuaraluarluni NUNAOIL aningaasaqarnikkut aalakkaasuuvoq annertuumillu  tatiginassuseqarluni.  Tamatumani  tunuliaqutaavoq  ingerlatseqatigiiffiup  piginnittaasa marluk   suli   kissaatigimmassuk   ingerlatseqatigiiffik   nukittooq   suliaminillu   ilisimaarinnilluartoq, Kalaallit  Nunaanni  uuliamik  gassimillu  ujarlernermi  aktiaatillit  soqutigisaannik  isumaginnilluartoq.
4 Taamaammat aktiaatillit ukiut kingulliit tallimat tamaasa ukiumut 10 mio. kr.-nik ingerlatseqatigiiffimmut aningaasaliissuteqartarput. Ingerlatseqatigiiffimmi   aktiaatillit   kissaatigaat,   ingerlatseqatigiiffik   paasissutissanut   suliniutinullu nutaanut  Kalaallit  Nunaanni  uuliamik  ujarlernermik  siuarsaasussanut  aningaasaliissasoq.  2005-imi NUNAOILip    missingersersuutigaa    22    mio.    kr-nik    amigartooruteqarnissaq.    Ukiuni    tulliuttuni NUNAOILip  ilimagaa  ukiumut  10-15  mio.  kr.  amigartoorutaasassasut,  suliniutit  aalajangersimasut aningaasaliinerillu apeqqutaallutik. Ukiuni aggersuni ingerlatseqatigiiffimmut aningaasaliissuteqaqqinnissaq ilimagisariaqarpoq. NUNAOIL    pillugu    ukiumoortumik    nalunaarusiaq    ilanngunneqarsimasoq    atuaruk    imaaluunniit www.nunaoil.gl. qimerlooruk.